Ballaba Canada buollašis

Dato

01.01.2023

Særforbund

Čuoigan, viehkan ja njoarostan lihttu

Ođđajagimánu loahpageahčen vulget 23 sámi nuora gilvalit eará álgoálbmot nuoraiguin čuoigamis Canadas go de lágiduvvojit Árktalaš dálvegilvvut, AWG. Kárášjoga nieida Lilli Anne Weydahl Guttorm ja Ađevuomi bárdni Nils-Markus Marakatt illudeaba stuorrát searvat doppe, muhto ballaba guktui buollašis čuoigat, go lea gullostan ahte buollašat doppe sáhttet bures čárvestit.

Juohke nuppi jagi lágiduvvo Árktalaš dálvegilvvut, dahje Arctic Winter Games, ja sámis leat nuorat searvan doppe fargga máŋgalot jagi. Dál loahpageahčen ođđajagimánus lágiduvvo fas, dán háve Albertas, Canadas, Wood Buffalo nammasaš báikkis. Ja maiddái dán háve leat sámi nuorat searvame. Kárášjoga nieida Lilli Anne Weydahl Guttorm lea okta dain guoktelogigolbma sámi nuorain gii searvá čuoigangilvvus. Nieida gii dán jagi deavdá 17 jagi lea dal vuohččan searvame. Dáppe sámis lea son máŋggaid jagiid gilvalan, sihke báikkálaččat, muhto maiddái guvllolaččat nu mot sámi gilvvuiguin ja doaluin. Dál lea dollet máilbmái (Govas dás go searvvai skábman Sámi Valaštallan Norgga (SV-N) hárjehallandeaivvadeamis Ylläsis suoma bealde, dá Guovdageainnu čuoigin Inga Hanna Mienna, gii maiddá lea vuolgime Canadai.)

Inga Hanna Teresa Mienna og/ja Lilli Anne Weydahl Guttorm. Skábmadeaivvadeamis Snøsamling Ylläs 2022. Foto govven Aslak Mikal Mienna

Sámis máilbmái

Fargga ii leat Lilli Anne šat dušše báikkálaš Nordlys Kárášjoga ja guvllolaš gilvaleaddji, muhto gaskariikkalaš gilvaleaddji. Vuordámušat mátkái ja gilvui ja mot son ja Sápmi birge Canadas, dasa son dadjá na: “In vuordde gal eará go ahte mátki manná bures ja beasan fas ruoktot.  Mot Sápmi birge dain earáin in dieđe sullii ge. Lean hui speanta oaidnit makkár dássi dain earáin lea. Mun han in dieđe mot dat hárjehallet ja man olu”. Lilli Anne illuda dieđusge vuolgit ja oaidnit dáid olu olbmuid geat doppe deaivvadit. Ja son diehtá bures ahte nearvvat gal ealáskit go galgá gilvalit ja lossat han maid šaddá go galgá čuoigat 3-4 gilvvu muhtin beaivvis. Buollašis.

Canada buollašat baldet

Ja de lei dálkkádat;  lea muitaluvvon singuin geat dihtet ja geat ovdal leat searvan gilvvuin diein guovlluin, ahte sáhttet leahkit garra buollašat doppe, ja dasa ii gal Lilli Anne nu sakka illut. Ja son guhte ii ge nu beare haga illut buollašis gilvalit lea okta geasa eaige dáidde galbmaceahkit leamen nu apmasat, Ađevuomi ja ruoŧabeale sámi bárdni Nils-Markus Marakatt. Son maid lea searvame AWG gilvvuin vuosttaš geardde, sáhka buollaša birra lea maid joksan su: “Mun gal jáhkán šaddá hástaleaddji doallat lieggasa”, dadjá son. Muhto, son jáhkká su joavku aŋkke birget bures doppe go vuohttá ahte joavkku čuigiiguin orru leamen buorre dássi. “Mu mielas šaddá somá gilvalit nu máŋgasiiguin ja maiddái singuin deaivvadit. Ja mun illudan sakka rasttildit Atlanterábi ja fitnat Canadas, go doppe in leat ovdal leamaš”. Ađevuomi bárdni šaddan 2007:as ovddasta Sohppara Sámi searvvi. Son lea maid máŋgii searvan Sámi valáštallandoaluin, ja gilvvuiguin dáppe Sámis (Dá govas Ylläs skábmadeaivvadeamis skábmamánu, dá ovttas čuoigiin gii maid lea Canadai, Jåvva Rensberg gii ovddasta Daastan siebre, guhte maid lea searvame Candadas).

Jåvva Rensberg og/ja Nils-Markus Marakatt. Skábmadeaivvadeamis Snøsamling Ylläs 2022. Foto govven Aslak Mikal Mienna

De Arktiske vinterlekene

AWG gilvvut leat dán rádjái lágiduvvon nu mot dál, Canadas, ja gilvvut leat maid ovdalaš lágiduvvon Ruonáeatnamis ja Alaskas. Álgoálbmotnuorat viidát davvi guovlluin servet, ii dušše čuoigamis, muhto máŋgga eará lágan dábálaš ja eai nu dábálaš faláštallamiiguin. Viesosis spábbačiekčan lea okta dáin, dás searvá maid Sápmi, dán háve maid. Gilvvut leat lágiduvvon 1970 rájes ja Sápmi searvvai vuosttaš geardde gilvvuin 2004. Vuosttaš AWG gilvvut lágiduvvoje seamma báikkis go dal. Koronajagiid sivas eai leat gilvvut lágiduvvon viđa jahkái, 2018 rájes.  Lea SV-N gii lágida sámi nuoraid mátkki ja oasseváldima Canadas, ja dát lea Sámediggi Norgga bealde (ja muhtin muddui Ruoŧa ja suomabeale) gii ruhtada dán válddolaččat. Ron Knutsen ja Leif Roar Mikkelsen dás govas leaba soai geat SV-N ja SVL bealis doaimmaheaba Sámi oasseváldima gilvvuin. Soai leaba ovdal leamaš doppe, ja leaba ge árvideames maiddái soai geat buolašságaid leaba muitalan čuigiide. Soai galgaba goappašagat dán háve maid vuolgit, leaba mátkkejođiheaddjit. Ron Knutsen gal lea vásihan Canada buollaša, muhto lea maid vásihan erenoamášvuođa dáin gilvvuin mat leat olu eanet go dušše gilvvut. Leat stuora álgoálbmot doalut, mas servet sullii 2000 nuorat, ja doalut ožžot hui stuora beroštumi doppe gos dát an lágiduvvojit. Ja de lea ge sus maid eará go dálkedieđáhusat nuoraide: “Nuorat duođai bohtet oaččut dakkár vásáhusa mii boahtá áibbas sihkkarit báhcit muitun agibeaivve, diekkáraš muittut mat leat muitin veara ja mearkkašahtti buorit. Buollašiid maid nuorat árvideames bohtet vásihit gal vájalduvvojit oba jođánit”.

Koronadávdda sivas lágiduvvojit dát gilvvut jo boahtte jagi, 2024, de lágiduvvojit gilvvut Matanuska-Susitna Valley, Alaskas. Gilvvut 2023:as lágiduvvojit gaskkal ođđajagimánu 29. b. ja guovvamánu 4. b..

Ron Knutsen ja/og Leif Roar Mikkelsen, SVN/SVL, govven/foto Aslak Mikal Mienna